Päev pärast naistepäeva oli räätsamatkaks ideaalne. Kui Näpi, Porkuni ja Hilariuse matkasellid olid kohale jõudnud, läks hall taevas helesiniseks, päike hakkas särama ning muutis kogu maailma imedemaaks. Loomad olid lumele joonistanud erinevaid jäljekesi. Ronisime üle oosi. Nüüd me kõik teame, milline pinnavorm see on, osad tulid sealt isegi nagu kelguga alla! Tutvusime samblike eluga, vaatasime üle 130-aastase pika ja tugeva männi ning olimegi Koitjärve rabas. Lumi peegeldas ja meil jäi üle vaid ilu üle ahhetada. Kui kätte jõudis Corny ja tee kosutav paus, olime kõik juba ilust ja värskest õhust pimestatud. Matkajuht Sven rääkis palju põnevaid lugusid loodusest ja saime lisaks looduskogemusele ka targemaks. Kui olime ringiga parklasse jõudnud, oli ilma räätsadeta veider kõndida. Nüüd oleme jälle tavaelus tagasi: ilusa ja tervistava kogemuse võrra rikkamatena. Aitäh kõikidele matkalistele!

Vaata meie seiklusi ka siin (autor Marika Vakepea): https://www.relive.cc/view/vXvL2A3Zp16