Home > Ajalugu

Eriolümpia ajalugu meenutuste põhjal

Eriolümpia liikumise alusepanija on USA 35. presidendi John F. Kennedy õde Eunice Kennedy Shriver, kes 1962. aastal alustas vaimupuuetega ini­meste spordilaagrite korraldamisega.

1968. aastal loodi Special Olympics International ja korraldati esimesed maailmamängud Chicagos, USA-s. 1971. aastal lubas USA olümpiakomi­tee organisatsioonil kasutada nimetust „Olympic”, tunnustades Eriolümpia suurt panust intellektuaalsete erivajadusega inimes­te sotsialiseerimisel.

Hetkel ühendab Eriolümpia rohkem kui 5 miljonit vaimu- ja liitpuuetega sportlast enam kui 190 riigis. Eriolümpia maailmamängud toimuvad iga kahe aasta ta­gant, vaheldumisi talvel ja suvel.

1989 asutati Eesti Eriolümpia ja juba oktoobris 1989 võeti Eesti Special Olympics International liikmeks.

Eesti Eriolümpia patroonid on olnud:

  1. Tõnu Karu (1989-1997)
  2. Toomas Hendrik Ilves (1997-2004)
  3. Jaak Jõerüüt (2004)
  4. S. Dave Phillips (Ameerika-Ühendriikide suursaadik Eestis)

Eriolümpia Eesti Ühenduse patroon:

  • Hannes Hermaküla (alates 2017)

Eriolümpia sportlane Viljar Koppel meenutab (2019): Mäletan, et Kosejõe koolis rääkis esmakordselt võimlemisõpetaja Ants Rebane eriolümpiast 1988. a detsembrikuus. Eesti võistkond käis esimest korda osalemas 1989. a maikuus Šotimaal Glasgows Euroopa mängudel. Võistlejad tõid neilt mängudelt 1 kulla, 3 hõbedat ja 3 pronksi. 1989 oktoobris võeti Eesti rahvusvahelise katusorganisatsiooni Special Olympics International liikmeks.

1990 käidi juba kuue sportlasega osalemas Poolas. 1991. a suvel käis Eesti Eriolümpia koondis maailmamängudel Ameerika Ühendriikides Minneapolises. Sealt toodi 8 kulda, 2 hõbedat, 4 pronksi. Võisteldi kergejõustikus, ning sportvõimlemises. Eesti delegatsioon käis esimestel talvistel maailmamängudel 1993 Austrias. Esimene pallimängude võistkond oli korvpalli meeskond, kes käis 1999. a Ameerikas North-Carolinas, kus saadi 4. koht.

Eestlaste medalid suvistel maailmamängudel alates 1991

 kuldhõbepronksAlad, millel eestlased osalesid
Eesti Eriolümpia    
1991 Minneapolis USA824Kergejõustik, võimlemine, sportvõimelmine (7 sportlast)
1995 New Haven, Connecticut, USA423Kergejõustik, tõstmine, bowling
1999 North CarolinaKorvpalli meeskond 4. koht
2003 Dublin, Iirimaa313Kergejõustik, ujumine (7 sportlast)
2007 Shanghai, Hiina445Kergejõustik, ujumine (8 sportlast)
2011 Ateena, Kreeka221Kergejõustik (4 sportlast)
Eriolümpia Eesti Ühendus      
2015 Los Angeles64420 sportlast: kergejõustik, iluvõimlemine, bocce, bowling, ühendav korvpall
2019 Araabia Ühendemiraadid, Abu-Dhabi914640 sportlast, 1 partnersportlane: korvpall, jalgpall, kergejõustik, bocce, bowling, iluvõimlemine, sportvõimlemine, ujumine, judo, triatlon
2023 Berliin8151432 sportlast, sh 2 partnersportlast: korvpall, kergejõustik, bocce, bowling, ujumine, maanteeratas, sulgpall, iluvõimlemine, sportvõimlemine, judo

Eesti sportlased on erinevatel maailmamängudel kandnud Eesti lippu ja koos teiste riikide sportlastega andnud olümpiavannet. 2003. a. andis vande Viljar Koppel koos Lahmuse kooli sportlasega.

1992. a korraldati Tallinnas multispordi võistlused. Olümpiatule valves seisis koos eriolümpia sportlastega ka olümpia pronksmedali võitnud Allar Levandi. Kergejõustiku võistlused toimusid Kadrioru staadionil, ujumine ja korvpall korraldati Pirita TOPs. Alati esines bänd nii Eesti suve-kui talimängudel.

Eestlaste medalid talvistel maailmamängudel alates 1993

 kuldhõbepronksAlad, millel eestlased osalesid
Eesti Eriolümpia    
1993 Austria, Graz ja Schladmingmurdmaasuusatamine
1997 Toronto, Kanada5747 sportlast, murdmaasuusatamine
2001 Anchorage, Alaska, USA10438 sportlast, murdmaasuusatamine
2005 Nagano, Jaapan4318 sportlast, murdmaasuusatamine
2009 Idaho, USA    
Eriolümpia Eesti Ühendus    
2013 Pyeongchang, Lõuna-Korea4314 sportlast: murdmaasuusatamine
2017 Graz/Schladming/Ramsau/Styria, Austria15516 sportlast: murdmaasuusatamine, saalihoki meeskond (2. divisjon, II koht)

Viljar Koppel (s. 1977) on osalenud 1995 Newhaveni, 1999 North Carolina, 2007 Shangai maailmamängudel kergejõustikus ja korvpallis. Viljar on võitnud maailmamängudelt 11 kuldmedalit, 1 hõbemedali ja Euroopa mängudelt 10 kuldmedalit. Viljari suurim hobi on 2019. a maratonijooks. Viljar on koos politseinik Marina Paddariga valitud 2022. a Kaasani talviste eriolümpiamängude rahvusvahelisse tõrvikujooksu võistkonda kandma olümpiatuld, kuid kahjuks jäid mängud ära. 2023. a osales Viljar Koppel sportlasena ja Margus Pala politseinikuna Berliini maailmamängude tule kandmisel.

Eesti Eriolümpia tegevusi jätkab alates 25.11.2010 Eriolümpia Eesti Ühendus (kuni detsember 2020 nimega EO Eesti Ühendus). Eesti võistlustel toimub divisjoneerimine ehk sportlaste tugevusgruppidesse jaotamine. Arendatakse ühendavat sporti, väikesportlaste programmi, koos talimängudega toimub politsei tõrvikujooks, on alustatud “Terve sportlase” programmiga (Healthy Athletes). Välisvõistlustel käiakse suuremate delegatsioonidega. Sportlaste valik sinna toimub vastvalt SOI reeglitele. Iga-aastased tegevusaruanded on üleval www.eeo.ee.

Meenutused pani kirja Eriolümpia Eesti Ühenduse rahvuslik direktor Tiina Möll sportlase Viljar Koppeli meenutuste, internetiotsingute põhjal.