Eriolümpia ajalugu meenutuste põhjal
Eriolümpia liikumise alusepanija on John Kennedy õde Eunice Kennedy Shriver, kes 1962. aastal alustas vaimupuuetega inimeste spordilaagrite korraldamisega. 1968. aastal loodi Special Olympics International ja korraldati esimesed maailmamängud Chicagos, USA-s. 1971. aastal lubas USA olümpiakomitee organisatsioonil kasutada nimetust „Olympic”, tunnustades Eriolümpia suurt panust intellektuaalsete erivajadusega inimeste sotsialiseerimisel. Hetkel ühendab Eriolümpia rohkem kui 5 miljonit vaimu- ja liitpuuetega sportlast enam kui 190 riigis. Eriolümpia maailmamängud toimuvad iga kahe aasta tagant, vaheldumisi talvel ja suvel.
1989 asutati Eesti Eriolümpia ja juba oktoobris 1989 võeti Eesti Special Olympics International liikmeks.
Eesti Eriolümpia patroonid on olnud:
- Tõnu Karu (1989-1997)
- Toomas Hendrik-Ilves (1997-2004)
- Jaak Jõerüüt (2004)
- S. Dave Phillips (Ameerika-Ühendriikide suursaadik Eestis)
Eriolümpia Eesti Ühenduse patroon:
- Hannes Hermaküla (alates 2017)
Eriolümpia sportlane Viljar Koppel meenutab (2019): Mäletan, et Kosejõe koolis rääkis esmakordselt võimlemisõpetaja Ants Rebane eriolümpiast 1988. a detsembrikuus. Eesti võistkond käis esimest korda osalemas 1989. a maikuus Šotimaal Glasgows Euroopa mängudel. Võistlejad tõid neilt mängudelt 1 kulla, 3 hõbedat ja 3 pronksi. 1989 oktoobris võeti Eesti rahvusvahelise katusorganisatsiooni Special Olympics International liikmeks. 1990 käidi juba kuue sportlasega osalemas Poolas. 1991. a suvel käis Eesti Eriolümpia koondis maailmamängudel Ameerika Ühendriikides Minneapolises. Sealt toodi 8 kulda, 2 hõbedat, 4 pronksi. Võisteldi kergejõustikus, ning sportvõimlemises. Eesti delegatsioon käis esimestel talvistel maailmamängudel 1993 Austrias. Esimene pallimängude võistkond oli korvpalli meeskond, kes käis 1999. a Ameerikas North-Carolinas, kus saadi 4. koht.
Eestlaste medalid suvistel maailmamängudel alates 1991
| kuld | hõbe | pronks | Alad, kus eestlased osalesid | |
| Eesti Eriolümpia | ||||
| 1991 Minneapolis USA | 8 | 2 | 4 | Kergejõustik, võimlemine, sportvõimelmine (7 sportlast) |
| 1995 New Haven, Connecticut, USA | 4 | 2 | 3 | Kergejõustik, tõstmine, bowling |
| 1999 North Carolina | – | – | – | Korvpalli meeskond 4. koht |
| 2003 Dublin, Iirimaa | 3 | 1 | 3 | Kergejõustik, ujumine (7 sportlast) |
| 2007 Shanghai, Hiina | 4 | 4 | 5 | Kergejõustik, ujumine (8 sportlast) |
| 2011 Ateena, Kreeka | 2 | 2 | 1 | Kergejõustik (4 sportlast) |
| Eriolümpia Eesti Ühendus | ||||
| 2015 Los Angeles | 6 | 4 | 4 | 20 sportlast: kergejõustik, iluvõimlemine, bocce, bowling, ühendav korvpall |
| 2019 ÜAE, Abu-Dhabi | 9 | 14 | 6 | 40 sportlast, 1 partnersportlane: korvpall, jalgpall, kergejõustik, bocce, bowling, iluvõimlemine, sportvõimlemine, ujumine, judo, triatlon |
Eesti sportlased on erinevatel maailmamängudel kandnud Eesti lippu ja koos teiste riikide sportlastega andnud olümpiavannet. 2003. a. andis vande Viljar Koppel koos Lahmuse kooli sportlasega.
1992. a korraldati Tallinnas multispordi võistlused. Olümpiatule valves seisis koos eriolümpia sportlastega ka olümpia pronksmedali võitnud Allar Levandi. Kergejõustiku võistlused toimusid Kadrioru staadionil, ujumine ja korvpall korraldati Pirita TOPs. Alati esines bänd nii Eesti suve-kui talimängudel.
Eestlaste medalid talvistel maailmamängudel alates 1993
| kuld | hõbe | pronks | alad | |
| Eesti Eriolümpia | ||||
| 1993 Austria, Graz ja Schladming | – | – | – | murdmaasuusatamine |
| 1997 Toronto, Kanada | 5 | 7 | 4 | 7 sportlast, murdmaasuusatamine |
| 2001 Anchorage, Alaska, USA | 10 | 4 | 3 | 8 sportlast, murdmaasuusatamine |
| 2005 Nagano, Jaapan | 4 | 3 | 1 | 8 sportlast, murdmaasuusatamine |
| 2009 Idaho, USA | ||||
| EO Eesti Ühendus | ||||
| 2013 Pyeongchang, Lõuna-Korea | 4 | 3 | 1 | 4 sportlast: murdmaasuusatamine |
| 2017 Graz/Schladming/Ramsau/Styria, Austria | 1 | 5 | 5 | 16 sportlast: murdmaasuusatamine, saalihoki meeskond (2. divisjon, II koht) |
Viljar Koppel (s. 1977) on osalenud 1995 Newhaveni, 1999 North Carolina, 2007 Shangai maailmamängudel kergejõustikus ja korvpallis. Viljar on võitnud maailmamängudelt 11 kuldmedalit, 1 hõbemedali ja Euroopa mängudelt 10 kuldmedalit. Viljari suurim hobi on 2019. a maratonijooks. Viljar on koos politseinik Marina Paddariga valitud 2022. a Kaasani talviste eriolümpiamängude rahvusvahelisse tõrvikujooksu võistkonda kandma olümpiatuld.
Eesti Eriolümpia tegevusi jätkab alates 25.11.2010 Eriolümpia Eesti Ühendus (kuni detsember 2020 nimega EO Eesti Ühendus). Eesti võistlustel toimub divisjoneerimine ehk sportlaste tugevusgruppidesse jaotamine. Arendatakse ühendavat sporti, väikesportlaste programmi, koos talimängudega toimub politsei tõrvikujooks, on alustatud “Terve sportlase” programmiga (Healthy Athletes). Välisvõistlustel käiakse suuremate delegatsioonidega. Sportlaste valik sinna toimub vastvalt SOI reeglitele. Iga-aastased tegevusaruanded on üleval www.eeo.ee.
Meenutused pani kirja Eriolümpia Eesti Ühenduse rahvuslik direktor Tiina Möll sportlase Viljar Koppeli meenutuste, internetiotsingute põhjal.